Kodulinnast
Hallsilmaga vaidlemine on üsna mõttetu tegevus. Ainet mõtisklusteks saadud siiski just sellest tegevusest tingitult. Nimelt, kas ja kui väärtuslik on ajalooliselt meie lähimineviku arhitektuur? Täpsemalt jutt Tallinna sajandialguse töölismajadest. Olgugi, et tegu on omaaegse vastega praegustele magalarajoonidele, mis ehitati tiheasustusena kuhugi heinamaale, peaks me nei säilitama?
Ise elan Kelmikülas, ühe sellise kvartali keskel. Kõrval- ja vastasmajades käib hoogne renoveerimistöö. Selle käigus ehitatakse välja majade pööningukorrused, muutuvad korterite planeeringud, hoovi poole tekivad veidrad rõdud, maha lammutatakse paekivist pesuköögid, langetatakse puid.
Kõik toimub nii, nagu ette nähtud projektides ja ehitusnõuetes. St SÄILITAMA peab fassaadi, mis toimub majas sees ja selle tagaküljel, pole oluline. Meie vastasmajaga kahasse kasutatav hoov on praegu juba ummistunud ehitusmeeste autodest. Ei kujuta ette, kuidas mahuks siia vastasmaja elanike autod (min 6 kui eeldada 1 korter - 1 auto) nii, et ei kaaperdata meie hoovipoole ainukest vaba lappi, kus ma oma autot hoian. Heaküll, parkimisprobleem ei ole mu praeguses kontekstis tegelikult oluline.
Kas võiks äkki jätta alles ühe sellise majadekomplekti terviklikult? " Ühise hooviga maja, hoovil pesuköögid, puukuurid, kaev ja laste mängupaik. Tubades pestamatu pabertapeet ja ajastu mööbel, kahhelahjud, pliidid, kuivkäimlad koridorides. Kas selline kooslus peaks asuma kusagil linnas või tuleks vedada Vabaõhumuuseumisse. Viimane polegi ehk nii mõeldamatu. Enam kui tõenäoliselt teeks selle ära iga kinnisvaraarendaja, kui talle pakutaks võimalust vabaneva platsi peal soovikohaselt arendada.
On see samaväärne ajalugu kui Rocca-al-Mares säilitatavad rehetared? Ja kui see nii on, kelle asi oleks seda ajalugu samal moel säilitada?
Ise elan Kelmikülas, ühe sellise kvartali keskel. Kõrval- ja vastasmajades käib hoogne renoveerimistöö. Selle käigus ehitatakse välja majade pööningukorrused, muutuvad korterite planeeringud, hoovi poole tekivad veidrad rõdud, maha lammutatakse paekivist pesuköögid, langetatakse puid.
Kõik toimub nii, nagu ette nähtud projektides ja ehitusnõuetes. St SÄILITAMA peab fassaadi, mis toimub majas sees ja selle tagaküljel, pole oluline. Meie vastasmajaga kahasse kasutatav hoov on praegu juba ummistunud ehitusmeeste autodest. Ei kujuta ette, kuidas mahuks siia vastasmaja elanike autod (min 6 kui eeldada 1 korter - 1 auto) nii, et ei kaaperdata meie hoovipoole ainukest vaba lappi, kus ma oma autot hoian. Heaküll, parkimisprobleem ei ole mu praeguses kontekstis tegelikult oluline.
Kas võiks äkki jätta alles ühe sellise majadekomplekti terviklikult? " Ühise hooviga maja, hoovil pesuköögid, puukuurid, kaev ja laste mängupaik. Tubades pestamatu pabertapeet ja ajastu mööbel, kahhelahjud, pliidid, kuivkäimlad koridorides. Kas selline kooslus peaks asuma kusagil linnas või tuleks vedada Vabaõhumuuseumisse. Viimane polegi ehk nii mõeldamatu. Enam kui tõenäoliselt teeks selle ära iga kinnisvaraarendaja, kui talle pakutaks võimalust vabaneva platsi peal soovikohaselt arendada.
On see samaväärne ajalugu kui Rocca-al-Mares säilitatavad rehetared? Ja kui see nii on, kelle asi oleks seda ajalugu samal moel säilitada?
posted by Veidi Roheline at 1:36 PM
3 Comments:
Kus need pesuköögid veel alles on? Muidu - võiks ju vedada küll. Ja vabaõhumuuseumis sellise kompleksi õuele piimavanker panna :-)Laste kelk ja puudekäru.
Mõni vanaaegne auto isegi... peremees tuli üürivõlga kätte nõudma
Linna untsantsakad ja antvärgid. Moodustage uus vabaõhumuuseum sellistest arhitektuuripärlitest nagu Kopli ja Lasnamäe töölisagulite barakid. Tehke neid või sada tükki. Aga näpud eemale talurahvakultuuri hoidvatest asutustest.
Eesti vabaõhumuuseumi eesmärk on maa-arhitektuuri mälestiste säilitamine ning töö-, tarbe- ja rahvakunstiesemete kogumine, uurimine, säilitamine või kohapeal konserveerimine, samuti nende populariseerimine ja teaduslike ekspeditsioonide korraldamine nende väljaselgitamiseks.
Arukas mõte, see tervikkompleksi säilitamine... kahjuks kardan, et asjaks saab see siis, kui enam midagi säilitada pole... ma parem ei hakka ütlema, et mida ma praegusest nn. kinnisvaraarendusest arvan... pole ilus võõras blogis ropendada...
Post a Comment
<< Home