Tegemistest ja disclaimeritest

Krafinna nurises minu blogi soikujäämise üle. Tegelikult on probleem lihtsalt selles, et pole aega, viitsimist ega midagi ütelda. Ilukaubanduses on praegu üks tipp-perioodidest, tööd pressib juurde igalt poolt ja kohati tekib üsna uppumise tunne. Oleme siin laos nagu kaks päkapikku, kes lastele kingitusi pakivad ja õhtul tuleb jõuluvana (ELS kuller), kes siis pakid laiali veab.

Tegelikult tahtsin ma hoopis mõtiskleda nn disclaimerite üle. Selliseid silte kohtab igal sammul. Minu blogi lõpus on kirjas, mida siin avaldatuga ei tohi teha. Tootepakenditel on üsna suur pind pühendatud kopiraisa-alasele infole. Metsasihtidel ilutsevad sildid "Eratee", "Eravaldus", "Läbikäik K". Kõikjal äripindadel kus sa viibid on sul keelatud pildistada või filmida. Lugematutes kohtades viibid ja tegutsed sa "omal vastutusel". Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel pead nõu arsti või apteekriga. Tootja ega maaletooja ei vastuta selle, teise ja kolmanda eest. Lehekülg sisaldab pornograafilisi materjale. Lõpmatult silte.

Minu vanuse juures paistab kohatu väita, et "vanasti" säärane "sildistamine" puudus. Omet see nii on. Kas meie ühiskont on nii loll, et ilma sildita ei tea, et kohvitopsis on kuum jook ja klaaspudel võib puruneda teravateks kildudeks või kilekott pole mänguasi? Või oleme nii America, et kui lolluse, mille kohta puudub kirjalik hoiatus, tõttu suudame endale mingil moel ebameeldivusi valmistada või vähemalt neid veenvalt teeselda, krabiseb miljonihagi järgmisel päeval juba juristi portfellis?

Aastavahetus ja sünnipäev on tulemas. Igaaastane otsustusvõimetus. Kas ja millisele seltskonnale ennast peale pressida.