Thursday, January 19, 2006

Ärge pekske segast! Mul on ju valus.

Selle aasta esimene postitus vist. Uusaastalubadused on küllap juba oma aktuaalsuse kaotanud. Siiski, erinevalt teistest on mul tagataskus vaid üks ja üldsegi mitte fundamentaalne lubadus: sügiseks 10 km oluliselt alla tunni :P Lihtsalt ainuke kord kui ma olen seda distantsi jooksnud oli Tallinna Sügisjooksul ja seal oli ajaks tund ja kolmteist minutit. Võin ju küll rääkida, et stardikoridori lõpus olin ja ei viitsinud ja kambakesi tahtsin joosta, kuid tegelikult on allakirjutanud kodanik lihtsalt vana, paks ja laisk. Neist kahe viimase parameetri vähendamine on siis anno 2006 programmis. Esialgu on asi piirdunud mõne hommikuse töölejooksuga. Tegelikult on seegi hea üllatus, et see nii libedalt läheb. Viimati polnud isegi mitte jalad kanged, kuigi sai joostud nii hommikul tööle kui ka õhtul tagasi. Aastainventuuride ja külmalaine tõttu on juba jooksmises ka augud. Hea mees, kes lubabki :P

Tegelikult, läheb hullemaks. ääkisin augu pähe sõber Martinile Nelsoni klubist, et võtaks osa talvisest xDreamist. Pärast mõningast masseerimist jäi too nõusse, ja ainsaks probleemiks jäi segavõistkonna naisliikme leidmine. Suisa tagamõttega pöördusin ühe kolleegi poole. Tema oli rõõmuga nõus ja ise servapidi juhtkonda kuuludes läks ideega Suure Pealiku jutule. Võistlustel osaleb võistkond nimega Rohkem Rõõmu Päikese All, mille ainuke ja seega Pea Sponsor on solaariumikeskus "Päike"

Mis veel? Seljataha jäänud sünnipäev. Toimus üritus Tasarieliga kahasse stiilis "hulgi on odavam - teeme kolm pidu korraga", seega meie mõlemi sünnipäevad pluss aastavahetus. KUSJUURES - ma lihtsalt PEAN ütlema, et mul on täiskasvanumas eas olnud kolm mäletamistväärt sünnipäev-aastavahetust. 1. Mingi umbes 16 või 17 kui me Martiniga loivasime kahekesi peale südaööd lihtsalt mööda alevit ringi ja kaanisime kumbki oma pudelist sovetskojet ja ajasime igast juttu, mida ainult kümme aastat sõbrad olnud ajavad. 2. Irmieli korteris ajal kui ma olin vaene, loll ja saamatu. Endal oli mingi moment peaaegu ükskõik see päev, aga mu sõbrad korraldasid peo, mis on siin topkolmes. Aitäh. 3. Minu 25 juubel (häh) mõni nädal tagasi. Osalt sama seltskond, keda juba tänasin, kuid keda oli seekord rohkem ja kes on saanud koondnimetuse Somnikud. Somnikud on sõltlasseltskond, kes satuvad ränka depressiooni, kui üksteist vähemalt korra nädalas ei näe. Aitäh teile. Mingi aeg näis mulle, et te hoiate minuga distantsi, kuid olete mind omaks võtnud ja veel lühema ajaga võtnud omaks Kärdi ja Oti.

Tööst. Asetasin lauale kahe kirjareaga paberi. Tehti pakkumine, millest ma ei saanud keelduda. Nõustusin edasi jääma. Esialgu aastaks. Aastainventuurid on tehtud. Inertsist teeme veel paarimehega ületunde, et ladu ka muidu korda saaks. Omandan vaikselt piisavalt hirmuäratavat mainet, et ükski müügijuht mingi tühiasja või omalolluse pärast ei tülita. Paarimehel on see staadium juba käes. Vaja veel vaeva näha, et sama kuri püsida, muidu istutakse pähe. Momentaalselt. Diagnoos - õpitud abitus.

Perest: Otil tulevad hambad, kuues on poolel teel. Noormees on väga õnnetu, valus ju, kuigi ta pole ise milleski süüdi. Ise tundsin ennast ka tavaliselt kordi rohkem issina, kui last kussutasin ja vaikselt va viisitult unelaule jorisesin.

Meil on elu keset metsa,
meil on elu keset metsa.
:,:keset puid ja põõsaid, keset sammalt ja lilli.
Meil on elu keset metsa:,:

Meil on mitu oksa,
meil on mitu oksa.
:,:Aga tüvi see tõuseb taeva poole,
aga tüvi tõuseb sinitaeva sisse:,:

Meil on elu keset metsa,
meil on elu keset metsa.
:,:Aga seda me teame,et siniseks taeva saame,
sest süda laulab kuldse päikse poole:,:

Meil on elu keset metsa,
meil on elu keset metsa.
:,:keset puid ja põõsaid, keset sammalt ja lilli.
Meil on elu keset metsa:,:

********

:,:Kui ema minno kiigutas :,:
:,:ja ütel - sõ'amees.:,:
:,:Ei ole ma veel sõ'amees,:,:
:,: vaid hällin lamaja:,:
:,:Kui ükskord suureks sirgusin,:,:
:,:siis sai minnust sõ'amees:,:
:,:Mind viidi ära mõisasse :,:
:,:seda liisku võttema:,:
:,:Sealt saadeti mind sõjasse :,:
:,:kus püssid paukusid:,:
:,:Kus suurestükid mürasid :,:
:,:ja vennad võitlesid:,:
:,:Seal sain mina raskel haavatud :,:
:,:ja mõegal raiutud:,:
:,:Siis panti minno vankrisse :,:
:,:ja viidi ära säält:,:
:,:Kui laatsaretis lamasin :,:
:,:minu ümber seisivad:,:
:,:Kolm tohterit kaks kindralit:,:
:,:kel mundred läikisid:,:
:,:Ma palusin neil kirjuta :,:
:,:oma armsail vanembail:,:
:,:Et võtaks tulla vaatama :,:
:,:kuis haavat olen ma:,:
:,:Ma palusin neil kirjuta :,:
:,:oma armsa õele:,:
:,:et võtaks tulla vaatama :,:
:,:kuis mind siin mähitas:,:
:,:Ma palusin neil kirjuta :,:
:,:oma armsa pruudile:,:
:,:et võtaks tulla vaatama:,:
:,: kuis mind siin maetas:,:
:,:Ilm' kirstuta ilm' linata:,:
:,: selle valge liiva sees:,:
:,:Kui ema minno kiigutas :,:
:,:ja ütel - sõ'amees:,:

Selliste lauludega suigutan ma oma poega. Viimast satun kunagi ehk ka seltskonnas ise eest võtma, kui piisavalt joond olen. Aga muidu kõike ilusat teile, keda minu tegemised huvitavad ja mu õnn võiks olla suur/---/ja et kurat teab mismoodi tal seal läheb.