Sunday, July 31, 2005

Folk

...tuli armsal eesti rahval kuidagi ilma minuta maha pidada. Minul oli sel ajal Tallinnas igav.

Võtsin ette ühe tuttava inimese pakutud trepikoja pahteldamise-värvimise. Juba leian, et tegin vea. Raisk. Täna ajas nii sita keema, kui värvimise ajal korruse laest mingi paar ruutmeetrit vana värvi ennast ümber rulli laest maha keris. Perse. Eile kui ma pahtlilabidaga igalt poolt vana värvi maha lükkasin, oli see seal kinni kui situtud. Tuju läks nii nulli, et panin rulli-pintsli likku ja sõisin koju.

Eile hõhtul vahtisin Eesti-Läti ühisfilmi "Head käed". Ma ei tea, miks, aga Simmi filmid liigutavad minusugust mühkamit rohkem kui mingi Titaanik vms. See on vist sama teema, kui mulle kenainimene pakkus õrnsoolalõhet ja minu viisaka keeldumise peale teatas kurvalt: "liha mul ei ole."

Tuesday, July 26, 2005

Kell saab jälle kaheksa, sind tehases ootab töö!

Üleeile sai siis läbi mu puhkus. Sel ajal ei viitsinud siia midagi kribada, lubasin endale, et tõmban ühe postitusega kogu puhkusele n-ö joone alla.

Algas see tänuväärne kuu Jaanipäevaga, mis möödus minu jaoks erakordselt kainena. Kärt ja Ott läksid maale, mina jäin talna, kodu vargaröövlite vastu kaitsma. Kaitsesingi. Käisin Väänas somnikuid tüütamas, kuid nagu kord ja kohus lahkusin sealt viimase marsaga. Peregriniga on juba meil korduvalt juhtunud, et ürituselt koju minnes saan teel kokku samale üritusele tõttava kääbikuga. Nojah. Kõige ilusamalt värvitud nurgake Tasarieli&co suvila seinal on minu maalritöö. Kaelani lainetavas meres "Kes aias?" mängida on ka tore. Sauna ainult ei saanud. Viha tegin valmis ja osalesin aktiivselt kütmisel, aga marsa läks raip liiga vara. Lugesin läbi "Joomahullu päevaraamatu"
Järgnes puudelõhkumine vol 1. Ühesõnaga töine nädalavahetus Kingul.

Esmaspäeval toimus ürgerikuradivarane äratus, jõudmaks rongiga Vägevale, kus algas meie neli päeva kestnud kanuumatk. Esimene tagasilöök tabas meie seltskonda juba Vägeval. Selgus, et kunagi seal vilkalt tegutsenud kaks kauplust on oma uksed jäädavalt sulgenud. Ei sööki ei kohvi. Olukord sai lahendatud venepäraselt. Läbi ajaloo on raudteejaamast kipjatokki saadud. Saime meiegi kuuma vett, millega kohvi teha. Lõpuks korjati meid ka tee äärest üles ja viidi stardipaika ja egas muud kui jõele. Tegelikult on Krafinna matkast juba pikemalt kirjutanud.

Matkalt naastes sain vaevalt seljakoti lahti pakkida, kui oli Somnia mängule minek. 100% Pure Fun, kuni mängu oli. Kurilugu muidugi, et French külavanemaks sai. Järgmisel mängul panen tamasseri kopsu sooja :)

Tagasi Talnas, selgus et üks hea inimene tundub karjuvat puudust puukuurist. Sa siis üks selline ehitatud. Lisaks jõudsin puhkuse jooksul ehitada kena mööbli Keelutsooni. Paras neile, kui ükskord peavad seletama, mismoodi häätegevuslik MTÜ endale täispuidust erilahendustega mööblit lubada võib. Praegu ei saa ma ise ka aru mismoodi, aga lisaks tuttavatele tehtud töödele jõudsin rentida segumasine ja oma keldripõranda ära valada.

Vahepeale jäid veel Kärdi sisseastumiseksamid EKA-sse. Võitsin kuntsikalduvustega naisterahvaste seas kindlasti tonnida kaupa odavat populaarsust. Noor isa istub muruplatsil lapsevankri kõrval ja õmbleb särki ja pükse ja punub kõlapaelu. Niimoodi 4 päeva järjest. Aga Solemnitaseks oli vaja keskaegset riietust.

Nädalavahetus algas neljapäeval - puulõhkumine vol2 ja oli mõeldud päädima Solemnitas Hapsaliensisega. Inimene jahib, ülemus juhib. Juba samal neljaba õhtul helistaski too persoon ja nördis telefoni otsas põhjalikult - miks ma ei austa oma kohalviibimisega järgmisel nädalavahetusel toimuvaid firma suvepäevi. Põhjendasin viisakalt ära, et tänapäeva tiheda elutempo juures pole võimalik osa võtta üritusest, mille inf tuleb välja peale mu puhkuse algust. Kõne lõpetanud, jäin mõttesse - nädalavahetusele enne folki ei olnud väga kindlaid otsuseid langetatud. Pidanud ka Kärdiga nõu, helistasin tagasi ja raporteerisin oma osavõtust. Ülemus hakkas õnneks mulle veel põhipunkte üle kordama ja selgus, et üritus toimub juba sel nädalavahetusel. SHIT!
Kokkuvõtlikult said puud juba samal õhtul KÕIK lõhutud ja järgmisel varahommikul riita. Seejärel veetsin reedese päeva Solemnitasel ja õhtul tagasi päälinna.

Laupäevahommikul, oeh taas ürgvara, aitasin juba õllekaste bussi pagasiruumi laadida. Üks kast sai strateegiliselt ka sisse oma istme alla paigutatud. Suvepäevad nagu ikka: päike viin ja merevesi, need mu sõbrad kolmekesi. Oli ikka parajalt chill küll, ennast täiesti probleemivabalt kaks päeva jutti täis juua. Tihti ma seda ei tee, aga too hetk kulus ära.

Tagasi linnas- jätkus mööbliehitus ning tegin algust ka ühe tuttava esiku- ja köögilaes kooruva värvi vastu võitlemisega.
Reedel olin Trexxi loomaaias albiinoahv vms. Sõnaga toimus Euroopa motomatkajate kokkutulek Finnrallye 2005. Muuhulgas külastasid nad ka Rakvere linnust, kus siis 40 nägu kõigest väest keskaeglased püüdsid olla, et oleks nagu päris. Esines Oort. Pärast 1500 turisti lahkumist esitas keskaegne muusikaline kollektiiv Sünter-Vanakaru-Telcontar keskaegseid poplaulukesi (nt "Kuldimunalõikaja")

Tagasi linnas lõpetasin ära pooleliolevad tööd ja pidasin kahe õlle seltsis oma puhkuse peied, mõtiskledes teemal, et misasi see puhkus tegelikult on. Või kuidas puhata nii, et midagi ei tee. Või noh kurat, mis puhkus see on kui aega ei ole. Või ongi see just see õige puhkus?